Võlupood

Kes kellest aru ei saa

20.10.2026

Kui suhtlusraskus on kahepoolne, peab järelikult ka lahendus olema kahepoolne. Seni on tugi olnud enamasti ühesuunaline: õpetame last silma vaatama, oma järjekorda ootama ja teiste näoilmeid tõlgendama.
Loe edasi

Pipraplaastrist teaduspõhise abini: millal aitab kodune jalavann ja millal on vaja sekkuda?

10.09.2026

Miks kirjutavad arstid tõsise mure korral välja retseptiravimeid, selle asemel et soovitada kuuma jalavanni või pipraplaastrit? Sest... arst ei saa lihtsalt toetuda kõhutundele või sellele, mis „tundub põnev“ – ta kirjutab välja ravimeetodi, mille toimimist ja ohutust on aastakümneid uuritud ja tõestatud.
Loe edasi

Jube ilus ja räigelt lahe — miks me keelt üle doseerime?

27.06.2026

Kui miski on ilus, siis see ei tohi olla lihtsalt ilus – see peab olema jube ilus. Kui miski pakub naudingut, nimetatakse seda kohutavalt mõnusaks ja tõeliselt hea asi on meil räigelt lahe.
Loe edasi

Õpilasest lähtumine — kui kaugele me sellega läheme?

26.06.2026

Mõningane töökogemus ja tunnetus kinnitavad, et sisuline õpilasest lähtumine tähendab lapse arenguvajaduse, mitte tema hetkeliste soovide või mugavuse teenindamist. Erivajadusega õppija jaoks ei ole piirideta vabadus kergendus, vaid ärevust tekitav kaos. Ta vajab kindlat struktuuri ja selget süsteemi – see on esmane turvavõrk, mis annab teadmise, mida oodata ja kuidas käituda.
Loe edasi

Vaba suvelugemine

25.06.2026

Minu öökapil – või täpsemalt seal, kus see kapp olema peaks – ei ole virnade viisi raamatuid. Ma ei kuulu ühessegi raamatuklubisse ega neela igal vabal minutil uusi teoseid. Ühiskonnas on lugemisel sageli küljes maine, justkui haritud ja edukas inimene peaks pidevalt midagi lugema.
Loe edasi

Kutsikas õpib päevadega, laps aastatega. Vaade läbi õppimisteooria

26.05.2026

Kui koera treenimise eesmärk on kuulekus, siis lapse arengu lõppeesmärk on alati iseseisvus. Kui vanem peab ühte ja sama asja sada korda kordama, ei dresseeri ta automaatseid reaktsioone, vaid toetab samm-sammult lapse eneseregulatsiooni ja isiksuse sündi, mis vajabki küpsemiseks aega.
Loe edasi

Kas mäng on lapse baasvajadus? Eripedagoogi ja psühholoogi dialoog

25.05.2026

Seisukoht, et mäng ei kuulu baasvajaduste hulka, on kliinilises psühholoogias ja meditsiinis tavaline. See vaade põhineb traditsioonilistel mudelitel, nagu Maslow' vajaduste püramiid.
Loe edasi

Koolivalmiduskaardid

21.05.2026

Koolivalmiduskaartide täitmine ja eripedagoogiliste kokkuvõtete vormistamine on kevaditi vastutusrikas analüütiline töö, mis sunnib iga kord uuesti mõtlema selle dokumendi tegeliku väärtuse ja andmete edastamise seaduslike piiride üle.
Loe edasi

Suhtlus ja taju moonutamine (Gaslighting)

07.05.2026

Eripedagoogika tugineb teadmisele, et lapse arenguks on vajalik järjepidev ja ennustatav lugu. Sellele vastanduvalt loob manipuleeriv pool uue 'tõe', kus tema positsioon on alati moraalne ja eksimatu.
Loe edasi

Eripedagoogi märkmikust vol 7 : nähtud või sildistatud