Artiklid
Neurotüüpiline ja mitteneurotüüpiline: erinevused emotsioonide ja suhtluse tajus
22.01.2026
Sageli öeldakse, et headuse väärtust hakatakse mõistma alles siis, kui on kogetud selle puudumist. Tavainimese elukogemus näib seda kinnitavat: enne kui osatakse hinnata stabiilsust, turvatunnet ja rahulolu, läbivad inimesed kaotusi, pettumusi ja ebaõnnestumisi.
Loe edasi
Mitmetahuline aktiivsus- ja tähelepanuhäire
13.01.2026
Tõrges-trotslik käitumine (TTK) võib olla osa aktiivsus- ja tähelepanuhäirest (ATH) või esineda iseseisvalt, sõltuvalt lapsest ja olukorrast. Tegemist on emotsionaalse käitumismustriga, mis avaldub korduvas trotsimises, reeglite eiramises või viha väljendamises.
Loe edasi
Kas iga eripära on tõlgenduseks mõeldud
23.12.2025
Eripedagoogikas räägitakse palju märkamisest — oskusest näha last tema tegelikus arengus, mitte teha järeldusi üksikute silmahakkavate detailide põhjal. Sama oluline, kuid sageli keerulisem oskus on mitte üle tõlgendada seda, mis lihtsalt silma torkab. Laste arenguline ja käitumuslik mitmekesisus on loomulik; kõik, mis eristub, ei ole automaatselt probleem ning iga eripära ei vaja hinnangut ega diagnoosi.
Loe edasi
Võtke oma laps sülle – pole vaja mingeid muid kingitusi
22.12.2025
Lapse varajane kogemus lähedusest ei ole pelgalt emotsionaalne mälestus, vaid alus suhete mõistmisele ja turvatunde kujunemisele. Füüsiline kontakt, tähelepanu ja vanema oskus märgata ning toetada lapse vajadusi ei ole kasvatuse „lisandväärtus“, vaid osa lapse närvisüsteemi ja sotsiaalse kompetentsi arengust.
Loe edasi
Käitumismustrid
16.11.2025
Enamik otsuseid, mida me nimetame moraalseks või õigeks, osutuvad sageli kaalutlusteks. Mitte halvas mõttes, vaid praktilises mõttes. Inimese aju püüab vähendada pinget ja tagada stabiilsuse. Me hindame riske, mugavust, aja- ja energiakulu. Ja seejärel nimetame tulemuse väärtuseks: lojaalsus, ausus, pühendumus.
Loe edasi
Kuidas juustupulk ei päästa käekirja
27.10.2025
Tänapäeva koolisüsteem armastab kirjutamist. Mitte kirjutamist kui protsessi, vaid kirjutamist kui tõendit, et midagi on justkui tehtud. Käekiri on ammu kõrvalmõiste.
Loe edasi
Nimi lapse maailmas: kuidas see mõjutab enese- ja sotsiaalset arengut
11.10.2025
Kuigi paljud kooliealised teavad oma täisnime, ei ole neil selget arusaama, mis on ees- ja mis perekonnanimi. Seega võib arvata, et peredes mõistetakse nimede tähendust vähem. Kui lapsele ei selgitata, mis on tema perekonnanimi ja mida see sümboliseerib, jääb tal piiratud arusaam kuuluvusest ja päritolust.
Loe edasi
Sundkasvatamine
05.10.2025
Kui kogu elu toimub lapse eest otsustades, ei teki tal võimalust ise kogeda ja valida, mistõttu tema sisemine tugevus, iseseisvus ja võime toime tulla ei arene. Laps peab saama ise kogeda, katsetada ja õppida, kuidas asjad tegelikult toimivad.
Loe edasi
Clara Törnvall – Autistid
03.10.2025
Mul oli määratlematu tunne, et olen teistest erinev ja tundsin end võõrana. Ma ei mõistnud reegleid; inimesed näisid minu ümber rääkivat salajast keelt...
Loe edasi
Eripedagoogi märkmikust vol 6: kohustuslik kirjandus - kadumas või lihtsalt muutumas
26.09.2025
Üha sagedamini kurdetakse, et lapsed ja noored ei loe enam raamatuid nii palju kui varasematel aegadel. Veel mõni kümnend tagasi oli aga tavaline, et koolis võeti ette ka mahukaid klassikuid – näiteks Tammsaare või Tolstoi teosed. „Sõda ja rahu“ võis küll tunduda hirmutav, ent see oli osa väärikast kohustusest. Aja jooksul on lugemiskoormust aga üha vähendatud – esmalt piirduti valitud peatükkidega, hiljem hakati kasutama kokkuvõtteid ning nüüd võib juba küsida, kas klassikaline kirjandus kaob kooliõppekavast sootuks?
Loe edasi